TÜ tehnoloogiasiirde juht: Patenteerida või mitte?

Ettevõtete investeeringud tootearendusse on sageli riskantsed, mahukad ja aeganõudvad. Üks võimalus kaitsta uuenduslikku lahendust kiire jäljendamise vastu on kasutada õiguslikke vahendeid, sealhulgas taotleda patenti.

Sel juhul tuleks alustada alternatiivide kaalumisest: kas taotleda patenti ise, omandada patendi taotlemise õigused või osta hoopis litsents tehnoloogia kasutamiseks? See sarnaneb olukorraga, kus tuleb otsustada, kas teha äritegevuseks vajalik töövahend ise, osta või liisida.

Millal patenti taotleda?

Patendile peab mõtlema alati, kui on vaja kaitsta uue, veel avaldamata lahenduse tööpõhimõtet. Ükski teine õiguslik vahend teile seda võimalust ei paku.

Kindlasti tuleb patendi taotlemist kaaluda siis, kui väljatöötatud lahendust ei ole võimalik salajas hoida. Näiteks avaldub see tootes, mida pole teadaolevalt täpselt samal moel varem valmistatud. Kui toote valmistamisel kasutatav meetod on uudnelahendus ei ole asjatundjale ilmselge (st on leiutustasemel) ja see on tööstuslikult kasutatav, siis on patendi saamise nõuded põhimõtteliselt täidetud. Vastupidine näide, millest sageli räägitakse, on Coca-Cola joogi valmistamise meetod: see on salajane, konkurentidel on keeruline pakkuda identset toodet ja patenti ei ole vaja taotleda.

Patendi taotlemist võiks kaaluda veel juhul, kui ettevõte on teinud märkimisväärseid investeeringuid arendustöösse ja soovib neid kaitsta. Sageli tellib ettevõte oma projekti arendustöö väljastpoolt ja pärast arendab saadud tulemust ise edasi. Kui ettevõte soovib taotleda sellisele lõpptulemusele patendikaitset, peab ta olema saanud koos tellitud lahendusega ka õigused patenti taotleda.

Et taotleda patenti edukalt, ei piisa ainult õigusest seda teha – ettevõte peab olema selleks ka suuteline. See tähendab, et ta peab olema erialaselt pädev vastama menetluse käigus patendiameti asjatundjate küsimustele ja suutma kogu protsessi hallata. Lisaks on vaja patendi taotlemise eest maksta.

Kui patent on keerulise äristrateegia osa, tuleb kaaluda patendistrateegia eri aspekte. Patendiõigustest lähtuva strateegia valik võib sõltuda nii tootest kui ka geograa

filisest piirkonnast. Viimane on patentide puhul alati oluline, sest õigusi taotletakse ja kaitse saadakse riigi kaupa. Nii kaasnevad suurema arvu riikidega enamasti ka suuremad kulud. Nagu iga turuarendusega seotud investeeringuga, tuleb ka patentide juures arvestada investeeringu tasuvusega.

Kas ainuõigus või lihtlitsents?

Patenti võib ettevõtja taotleda ise, aga see ei ole ainus viis luua ja kaitsta oma konkurentsieelist, mis tuleneb patendiõigustest. Kui valmis lahendus on juba kellel

gi olemas, on mõistlik uurida, kas ja millistel tingimustel on selle omanik valmis andma lahendusele kasutusluba ehk litsentsi.

Litsentsi ulatuse kokkuleppimiseks tuleb läbi mõelda mitu küsimust. Esmalt, kas tasub maksta õiguse eest olla selle lahenduse ainukasutaja turul või piisab lihtli

tsentsist? Ainukasutamine ehk eksklusiivsus võib olla piiratud konkreetse turu või rakendusega. Lihtlitsentsi puhul tuleb silmas pidada, et õiguste omanik saab anda samaväärse kasutusloa ka teistele.

Teiseks tuleks otsustada, millistes kasutusvaldkondades lahendust vajatakse ja kas seda õigust tahetakse teistele edasi müüa (all-litsentsi andmise õigus). Lits

entsilepingus on mõistlik kokku leppida ka kasutusaja pikkus ja litsentsi pikendamise kord.

Kolmandaks tuleb ettevõttel võrrelda patendiõiguste saamiseks vajalikke investeeringuid oodatavate tuludega. Siin võib olla litsentsistrateegia ja oma patendi taotlemise vahel suuri erinevusi. Patendi taotlemise ja jõushoidmisega kaasnevad kulud, ent need võivad litsentsi hinnas kajastuda üksnes osaliselt.

Patent – kulu või investeering?

Kiire ülevaate patendi taotlemise ligikaudsetest kuludest annavad joonisel esitatud näited (kulud olenevad patendivoliniku tunnitasust, lahenduse keerukusest, taotluse tekstist jpm). Lisaks tabelis toodud etappidele võib pärast iga riigisisese taotluse esitamist oodata kahte kuni kolme päringut iga riigi patendiameti eksperdilt. Neile vastamise kuluks

tuleb arvestada iga kord ligikaudu 3 000–7 000 eurot.

Ka patendi väljastamise tasu on umbes 2 000–3 000 eurot riigi kohta ning iga-aastased või perioodilised maksed algavad 500 eurost, kasvades kuni 5 000 euroni (olenevalt riigist). Mida vanem on patent, seda kulukam on seda jõus hoida.

Niisiis on patendi taotlemine või litsentsi hankimine ettevõtte jaoks samasugune äriotsus nagu tööpingi soetamine või reklaamikampaania tellimine, eeldusel, et tehtud on

põhjalik eeltöö ja kaasatakse asjatundlike partnereid. Siis on patendiõiguste kasutamine osa turuarenduse investeeringust, mitte kulu.

Jane Luht

Tartu Ülikooli tehnoloogiasiirde juht

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.