TÜ eksperimentaalarenduse grandi taotlusi oodatakse 8. jaanuarini

Alanud on eksperimentaalarenduse toetuse taotlusvoor, mille eesmärk on soodustada olemasolevate teadustulemuste edasiarendamist tasemele, mis viiks väljatöötatud lahenduse kasutuselevõtuni ja positiivse mõjuni ühiskonnas. Projekte saab taotlusvooru esitada ülikooli kõikidest valdkondadest kuni 8. jaanuarini 2021.


Täpsemad taotlemise tingimused on siseveebis.


Eksperimentaalarenduse toetuse eesmärk on aidata leida vastused ja luua võimaluse korral katsemudelid, mille toel võiks astuda sammu võrra lähemale uudse lahenduse potentsiaalsele kasutajale. Arvestades teadlaste suurt huvi selle toetuse vastu, on järgmise aasta projektiraha kogusumma eelmise aastaga võrreldes märkimisväärselt kasvanud.

„Võrreldes eelmise aastaga maht peaaegu kahekordistub – plaanis on toetada kuni 12 projekti kokku 450 000 euroga,“ sõnas arendusprorektor Erik Puura. „Meetme mahu suurendamise tingis teadlaste suur huvi ja väga hea tagasiside. Võrreldes riiklike meetmetega julgen öelda, et selles meetmes läbikukkujaid ei ole – kõikide taotluste autoritega tegeleb edasi ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus, kes suunab projekte ka teiste rahastus- ja arenguvõimaluste poole ning aitab tulevikuks ideid paremini läbi mõelda,“ lisas ta.

Kui teadlane mõistab oma teadusprojekti lõpus, et uuringute käigus avastatu muudaks maailmas midagi paremaks või looks toote või teenusena ühiskonnale lisaväärtust, siis püüab ta saadud tulemust rakenduse suunas edasi arendada. Koostööst huvitatud ettevõtteid või kasutajaid avalikus sektoris otsides võib ta aga avastada, et hulk kliendi esmaseid küsimusi on veel vastuseta.


2019. aastal esmakordselt jagatud TÜ eksperimentaalarenduse toetuse saajatest üks oli Lauri Vares. Tema projekt biotoormel baseeruvast polümeerist on tänaseks jõudnud katseteni tööstuspartneri juures.

Näiteks võib potentsiaalne kasutaja mõelda uut võimalust analüüsides konkurentsile, tarbijakäitumisele, turustandarditele ja investeeringute tasuvusele, kuid teadustöö neile teemadele vastuseid ei anna. Tihti on tarvis luua esimene prototüüp või teha lisakatsed tulevaste kasutajate soove ja vajadusi silmas pidades. Vahel on tarvis hoopis süüvida rakendusvaldkonna toimeloogikasse, et selgitada välja toote või teenuse täpsem suund.

Sama kehtib avalikus sektoris. Kui ametid või ministeeriumid näevad uutes lahendustes võimalust parandada oma teenuste kvaliteeti või hoida kokku avalikku raha, siis julgevad nad ka arendustöösse panustada.


Kes ja kuidas saab taotleda?

Toetust saab taotleda projektidele, mille esitavad ja mida juhivad ülikooli akadeemilised töötajad. Projektides võivad osaleda ka üliõpilased. Üks projektijuht võib esitada mitu taotlust, kuid lõplikul hindamisel kaalutakse vaid parema tulemusega projekti toetamist.

Seekordses voorus on taotlusprotsess valdkonniti veidi erinev. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas ning sotsiaalteaduste valdkonnas on taotlemine jagatud kahte etappi, et projekte oleks võimalik paremini ette valmistada ja valdkonna ekspertidelt rohkem nõustamist saada.

Taotlusi hindavad arendusprorektor, nelja valdkonna esindajad ning kaks ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuse eksperti. Eksperimentaalarenduse toetust saavad projektid aastaseks arendusperioodiks. Toetus on ühekordne ja selle summa on kuni 50 000 eurot.