Tartu Ülikooli endised vähibioloogid sepitsevad revolutsiooni ilutööstuses

Tartu Ülikoolis molekulaarbioloogidena karjääri alustanud Tarmo Mölder ja Kuldar Kõiv on mehed, kes oma välimuse pärast muretsema ei pea. Nad on mõlemad heas toonuses ja sportliku kehaehitusega. Tarmol tumedad juuksed, viisakas lõikus, Kuldaril taanduva juuksepiiriga punaks käharpea.

Aastaid tagasi asusid nad tööle Tartu Ülikoolis vähibioloogia laboris. Seal võeti kasutusele uudne ja võimas tehnoloogia, mis aitas neil leida vähikoe valkudega tugevalt seonduvaid teisi valke – valgujupikesi ehk peptiide, täpsustavad nad.

Selliseid valgujupikesi on tarvis, et juhtida vähiravim võimalikult tõhusalt haiguskoldesse. Ravim peab jõudma haiguskoldesse nii, et see muude keharakkude vahel ei hajuks ja tekitaks võimalikult vähe kõrvalmõjusid.

Kuid ravimitööstus on aeglane, oi-oi, kui aeglane. Isegi, kui Tarmo ja Kuldari teadustöö tulemusel luuakse ühel päeval tõhus ravim, on nad ise selleks ajaks juba peast hallid. Ning siis ei mäleta enam keegi, et kunagi noorte meestena töötasid ka nemad sellesama vähiravimi paremaks muutmise nimel.

Ent õnneks on maailma muutmiseks olemas ka kiirteed. Ühe sellise avastasid Tarmo ja Kuldar just Tartu Ülikoolis molekulaarbioloogidena töötades. Vähiuuringuteks kasutasid nad teaduse tippklassi kuuluvat tehnoloogiat ja neil tuli mõte rakendada see ka ilutööstuse kuldse vankri ette.

Loe edasi Novaatorist

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.