Tartu Ülikool otsustas toetada kümmet eksperimentaalarenduse projekti

Tartu Ülikool käivitas käesoleval aastal esmakorselt kõiki teadusvaldkondi hõlmava eksperimentaalarenduse toetuse fondi. 49st toetusele kandideerinud ideest rahastati kümmet. Toetusmeetme mahuks oli 263 440 eurot.

Eelmisel aastal katsetas TÜ loodus- ja täppisteaduste (LTT) valdkonnas esmakordselt ülikoolisisest toetust, mille eesmärk oli teadusprojekti lõpus sõnastatud rakendusliku idee edasi arendamist eesmärgiga jõuda uue toote või teenuseni. Käesoleval aastal laiendati toetusfondi fookust kõikidele teadusvaldkondadele. 

“Meie eesmärk on aina rohkem teadlaste avastusi ühiskonna teenistusse suunata. Siiani on mitmed teadlaste ideed sahtlisse varju jäänud või olnud liiga toored, et ettevõtteid kõnetada. Selle toetusega saame me need projektid avalikuks teha ja paar sammu labori välisuksele lähemale viidud,” kommenteeris toetusfondi vajalikkust TÜ arendusprorektor Erik Puura

Suurim vajadus sellise toetuse järele on jätkuvalt LTT valdkonnas, nii otsustas LTT valdkond lisada 250 000-euro suurusele toetusfondile veel 13 440 eurot, et toetada täiendavalt oma valdkonna projekte.


Rahastatud taotlused valdkondade kaupa

Loodus- ja täppisteaduste valdkond

20 000 eurot. Innovaatiline seade taimede toimimise hindamiseks välitingimustes, Joachim Matthias Gerhold, organellide biokeemia vanemteadur.

26 400 eurot. SPEL kauguskaamera kaasaskantava demoseadme arendus, Heli Valtna, füüsikalise optika vanemteadur. 

19 680 eurot. Pehmerobot-Emakakael tervishoiutöötajate simulatsioonõppele, Indrek Must, pehme robootika dotsent. 

24 000 eurot. Looduslikul kiirgusel ja tehisintellektil põhineva uue põlvkonna tomograafi arendamine, Madis Kiisk, ioniseeriva kiirguse füüsika vanemteadur

30 000 eurot. Ioonsete vedelike segudest elektrosadestatud ja eraldatud haruldaste muldmetallide kasutamine kõrgtehnoloogiliste energeetikaseadmete valmistamiseks, Enn Lust, füüsikalise keemia professor


Meditsiiniteaduste valdkond

30 000 eurot. ConceptEasy diagnostilise testi valideerimine erinevates viljatusravi teenust osutavates kliinikutes, Alireza Fazeli, kliinilise genoomika ja personaalmeditsiini professor

30 000 eurot. Sotsiaalsete oskuste ja eestikeelse suhtluskõne arendamine närvisüsteemi kahjustusega lastel kasutades suhtlemisroboteid,  Anneli Kolk, laste neuropsühholoogia dotsent

23 360 eurot. Kolmekordselt negatiivse rinnavähi keemiaravi võimendamine kasvajat soodustavate makrofaagide hävitamise kaudu, Pablo David Scodeller, vähibioloogia vanemteadur. 


Humanitaarteaduste valdkond

30 000 eurot. Interaktiivse õpiprogrammi prooviversioon Häirekeskusele, Tiit Hennoste, eesti keele vanemteadur


Sotsiaalteaduste valdkond

30 000 eurot. Tootepakendi disaini turundusliku võimekuse kompleksindikaatori väljatöötamine, Andres Kuusik, turunduse dotsent


Mis saab ülejäänud taotlustest?

“TÜ ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus ning grandikeskus pakuvad taotlejatele konsultatsiooni projektide täiendamiseks ja arendusvõimaluste leidmiseks,” kirjeldas edasisi tegevusi toetuse vooru koordineerinud TÜ tehnoloogiasiirde juht Jane Luht.

Üheksa meeskonda avaldasid soovi kandideerida oma taotlusega ka Prototroni konkursil ning neist kolm valiti ka Prototroni programmi. Kõik üheksa kandideerinut saavad soovi korral läbida Prototroni koolitusprogrammi, kus aidatakse meeskondadel arendada oma idee esitlemise oskusi ning luuakse võimalused esimeste äriinvestorite leidmiseks. 

Kokku esitati eksperimentaalarenduse toetusele märtsi lõpuks 49 taotlust kogusummas 1,4 miljoni euro. Keskmine taotluse suurus oli 28 000 eurot, kõige väiksem taotlus oli 8000 eurole ja suurim 40 000 eurole. 

Taotlusi hindasid arendusprorektor, nelja valdkonna esindajad, kaks ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuse eksperti ning äriarenduse eksperdid väljastpoolt ülikooli.