Intellektuaalomandi jurist: ettevõtted on hakanud intellektuaalomandit rohkem väärtustama

Intellektuaalomandi valdkonna juristi Reet Adamsoo sõnul teadvustavad inimesed järjest enam, kuidas kaitsta enda kui autori õigusi ja sõlmida parimaid kokkuleppeid teiste isikute intellektuaalomandi õiguste kasutamiseks.

Millega tegeleb Tartu Ülikooli ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuses intellektuaalomandi valdkonna jurist ja keda intellektuaalomandi teema ülikoolis üldse puudutab?

Intellektuaalomand on õigused loomingulise tegevuse tulemusele. Kõik, kes ülikoolis töötavad või õpivad, loovad midagi – seega puudutab intellektuaalomandi teema ülikoolis pea igaüht. Loomingulise tegevuse tulemus on näiteks tehnoloogiline oskusteave, leiutised, andmebaasid, tarkvara ja õppematerjalid.

Minu töö on nõustada ülikooli töötajaid ja üliõpilasi kõigis intellektuaalomandiga seotud küsimustes, osaleda läbirääkimistel ettevõtetega ja valmistada ette lepinguid. Õiguste kuuluvuse ja kasutamise kokkulepped on olulised nii arendusprojektides kui ka ettevõtluslepingutes. Jurist toob esile võimalike lahenduste õiguslikud aspektid ja riskid, et otsustajatel oleks kogu taustinfo olemas.

Mis on selle valdkonna juristi töös kõige keerulisem?

Kõige keerulisem on töö inimestega. Teadlastel kui autoritel on arendustöö tulemuste suhtes oma huvid: nad tahavad teemat edasi arendada ja teadustöid avaldada. Ettevõtetel on huvi saada kõik õigused arendustöö tulemusele enda kätte ja kasutada seda tulu saamiseks. Kokkulepete sõlmimiseks on vaja taust hästi selgeks teha ja selgitada välja, kas poolte huvid vastavad tegelikele vajadustele. Ainult siis, kui kokkuleppe sõlmimisel arvestatakse mõlema poole soovidega, saab järgneda kõiki rahuldav pikaajaline koostöö.

Keeruliseks teeb kokkulepete sõlmimise olukord, kui teadlane on saatnud arendustööd tellida soovivale ettevõttele lepingu kavandi sisulisi läbirääkimisi pidamata. Kavandis olevad tingimused ei pruugi selle arendustöö jaoks sobida. Kui aga satutakse hätta ning pöördutakse ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuse poole, on esialgseid tingimusi juba väga raske muuta.

Juristina soovin, et kummalegi poolele ei jääks pärast lepingu sõlmimist tunne, nagu oleks ridade vahel ikka midagi, millest päris hästi aru ei saa. Ülikooli inimesed võivad küsimuste korral alati minu poole pöörduda.

Kui palju intellektuaalomandist teatakse? 

Intellektuaalomandi tähtsust teadvustatakse järjest enam. Osatakse kaitsta oma õigusi ja ollakse teiste loomingu kasutamisel tähelepanelikum. Samuti on hea meel, et ettevõtted on hakanud intellektuaalomandit rohkem väärtustama ja arvestavad sellega oma arenguplaanides.

Intellektuaalomandi põhitõdesid peaks lastele õpetama võimalikult vara, ja neile ei peaks rääkima mitte ainult seda, milliseid veebist leitud pilte võib referaadis kasutada, vaid ka seda, kas ja kellele avaldada oma hea äriidee.

Olete Tartu Ülikoolis töötanud juba 20 aastat. Mis teid ülikoolis paelub?

Seda on raske sõnadesse panna ja võib kõlada triviaalsena, aga see on minu ülikool. See on minu jaoks rohkem kui töökoht ja tööandja. See on töö-, kultuuri- ja õppimiskeskkond. Iga valdkond on siin huvitav ja hariv.

Mul on olnud õnn ja au töötada säravate ja väärikate inimeste kõrval. Tulin ülikooli teadus- ja arendusosakonda tööle ajal, kui teadus- ja arendusprorektor oli professor Hele Everaus. Sel ajal toimus ülikoolis palju uut: loodi suhteid ettevõtetega, kaitsti esimesi leiutisi, töötati välja põhimõtted koostööks ülikoolist võrsunud ettevõtetega. Õppisin professor Everausilt, et asjad saavad toimuda ainult siis, kui sa usud jäägitult sellesse, mida teed.

Mind on palju suunanud ja õpetanud praegune Euroopa patendivolinik Sirje Kahu, kes töötas tollal teadus- ja arendusosakonna innovatsioonikeskuses. Tema kaasas mind kui juristi läbirääkimistesse ettevõtetega ja muusse intellektuaalomandiga seonduvasse.

Kui loodi tehnoloogiainstituut, kutsus selle direktor professor Mart Ustav mind oma meeskonda. Meie üksuse ülesanne oli korraldada ülikoolis loodud intellektuaalomandi kaitset ja rakendamist. Suurepärase teadlase ja juhina oskas professor Ustav oma inimesi innustada ja toetada.

Ka kõik hilisemad kolleegid ja juhid on lisanud minu maailma uusi väärtusi ja värve.

Mis aitab teil pärast tööpäeva energiat taastada?

Minu jaoks on üks suurimaid väärtusi hea huumor. Kui suudad enda üle nalja heita, siis on kõik hästi. Seda omadust hindan kõigis oma sõprades ja kolleegides.

Üha rohkem väärtustan hetkes olemist. Metsandust õppinud isalt sain arusaamise, et alati tuleb kõiges ja kõikjal kohal olla ning märgata. Tema õpetas mind looduses toimuvat jälgima ja väikestest asjadest rõõmu tundma. Isal oli alati minu jaoks aega. Mäletan, kuidas vaatasime päikese viirge mändide vahel ja kuulasime metsa helisid. Aeg ei olnud üldse tähtis. Oma tegemistes jagan isa veendumust, et töö ei ole kunagi anonüümne. Ükskõik, millist tööd sa teed, on sellel just sinu nimi küljes.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.