Brüsselis toimunud biomajanduse seminaril arutati tulevikutehnoloogiate üle

Tartu Ülikooli ja Eesti Teadusagentuuri ühisseminar tõi kokku nii Euroopa Komisjoni kui Eesti tipp-poliitikud, teadlased ja ettevõtjad. Sünteetiline bioloogia ja puiduväärindamine on kaks teadusmahukat biomajanduse valdkonda, millele oodatakse suurt tulevikku.

Biomajanduse arengu üheks tagant tõukavaks teguriks on tõsiasi, et kliima- ja teiste globaalmuutuste olukorras peavad senised tehnoloogiad asenduma uute ja säästlikumatega. Sama tõdes ka seminaril esinenud Waldemar Kütt, kes juhib Euroopa Komisjoni biomajandust arendavat üksust, ning rõhutas biomajanduse abil ÜRO säästva arengu ja Pariisi kliimaleppe eesmärkide suunas liikumist. Biomajandus saab kandma olulist rolli ka järgmises teaduse rahastamise raamprogrammis.

“Järgmine Euroopa Liidu teadusrahastamise raamprogramm peaks olema palju ambitsioonikam ning võtma suuremaid riske uutesse tehnoloogiatesse investeerimisel. Näiteks sünteetiline bioloogia ja gaasfermentatsioon on paljulubavad tehnoloogiad, kuhu Euroopa peaks investeerima rohkem, et mitte USA konkurentidest maha jääda,“ rõhutas seminaril esinenud Tartu Ülikooli professor Mart Loog, kes kohapeal tutvustas rakutehaste arendamisega seotud võimalusi.

Sünteetilise bioloogia näol on tegemist inseneriteaduse ja geenitehnoloogia ühendamisega. Näiteks usutakse, et sünteetilise bioloogia abil võidetakse 10-15 aasta pärast vähkkasvaja. Teadlased loodavad luua raku, mis otsib organismis vähirakke ja lagundab need. Võimalusi rakendamiseks on aga mitmeid.

Seminaril osales ettekandega ka Graanul Investi arendusjuht Peep Pitk. Graanul Invest on üks biomajanduse ühisalgatusest BBI (“Biotoormel põhinevad ettevõtted” (Bio-Based Industries) rahastuse saanud Eesti ettevõtetest. Graanul Investi puhul anti suurtoetus SWEETWOODS nimelisele puidukeemia projektile, mis keskendub erinevatele puidu väärindamise tehnoloogiatele. Täpsemalt on projekti eesmärk demonstreerida tööstuslikul tasemel kõrge puhtusastmega ligniini ja suhkrute tootmist puidumassist ning näidata nende materjalide uusi kasutusvõimalusi.

Tehnoloogiate ühisalgatust BBI rahastavad ühiselt Euroopa Komisjon ning Euroopa Biotoormel Põhinevate Ettevõtete Konsortsium (Bio-Based Industries Consortium, BIC), ning see on loodud kiirendamaks uute konkurentsivõimeliste biopõhiste väärtusahelate väljatöötamist, mis võimaldaks vähendada sõltuvust fossiilkütustest ja edendaks ka maaelu arengut. BBI raames on biomajanduse tegevustesse investeeritud juba 1,6 miljardit eurot, mis jaguneb 933 projekti vahel 32 riigis.

Lisateave: Vallo Mulk, TÜ rahvusvahelise teaduskoostöö peaspetsialist, 5695 0955, vallo.mulk@ut.ee

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.